Müksomatoos on viirushaigus, millesse haigestuvad vaid küülikud. Eriti vastuvõtlikud on lontkõrvalised ja eksootilised tõud. Ja suremus sellesse haigusse on päris suur.
Viirust levitavad haiged ja haiguse läbi põdenud küülikud, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres.
Haiguse edasikandjateks on ka verd imevad putukad, nagu hallasääsk, metsasääsk, laulusääsk, kihulased, kirbud, täid ja puugid. Ja muidugi ka haige küülikuga kokku puutunud inimene, kes selle haiguse kodusele küülikule üllatavalt lihtsalt võib kaasa tuua.
Viirus tungib organismi läbi naha, hingamisteede ja seedetrakti limaskesta ning silma sidekesta. Organismis läheb ta lümfisõlmedesse ja sealt vereringesse (edasi toimuvad haigusele omased muutused).
4–10 päeva pärast nakatumist tekivad esimesed kliinilised tunnused nahal. Kopsuvormi kujunemine võtab aega 1–3 nädalat.
Müksomatoosi kliinilised tunnused
Selle haiguse kulg on enamasti äge. Nahal tekivad tursed ja sõlmekesed. Muutused võivad tekkida kogu kehal: pea, silmalaugude, kõrvajuurte, päraku- ja genitaalide piirkonnas. Silmadest ja ninast eritub mädast nõret, silmalaud paksenevad. Hingamisteede kaudu sisenenud viirus põhjustab pisara- ja ninanõre voolu. Alaägeda vormi puhul võib tekkida emastel küülikutel abort ja isastel munandipõletik.
Kui küülik paraneb, tekib tal immuunsus mitmeteks kuudeks. Kuid kogu oma järgneva elu on ta nakkusallikaks teistele küülikutele. Tema kaudu võivad haigust edasi kanda putukad, tema silma- ja ninanõre, sülg ja söödad.
Haiguse raviks efektiivsed vahendid puuduvad. Saab teha vaid sümptomaatilist ravi.
Haiguse profülaktikaks kasutatakse vaktsineerimist.
madis 53400126
pukpuk@mad.scientist.comhind 1 le vaktsiinile on 5 eurot! Kui soovite koos süstaldega, ( nt 20 süstalt) siis on hind 7 eurot.
Pealeht 
Rotifoorum 
