Kohutavalt tige lontkõrv:(

Lugu selline. Võtsin tõupuhta lontkõrva. Kasvas suureks, nüüd on 3 aastane, ilus loom, aga kohutavalt tige. Terve pere kardab teda ja see algas juba varakult. Keegi pole talle kunagi haiget teinud, vastupidi, ainult hoitud on teda. Peres on 1 laps, tema tahtiski jänest ja tema tahaks jänest hoida ja toita, aga ei julge keegi enam puuri ligidalegi minna. Laps on hammustada saanud. Sageli jänes lausa ründab, kui käsi puuri pista. Sülle ei saa iial võtta ja kui pai teha, siis peab olema väga ettevaatlik, et ta küüntega järsku ei tõmbaks või ei hammustaks. Ühesõnaga ta on nii kuri loom, et puutudagi ei julge keegi.
Nõutuks teeb. Olen kuulnud küll, et lontkõrvad pidid vahel kurjad olema, aga ei uskunud, et nii kurjad. 3 aastat on juba täis, aga jänes ei muutugi enam ilmselt.
On kellelgi kogemusi, kuidas saaks jänese sõbralikumaks???

Minu jänes on ka selline karmim tegija, ma nimetan teda iseloomuga jäneseks. Kui talle ei meeldi, et ma teda parasjagu katsun, olen tema teel ees või näiteks tema territooriumil, siis ta ei kõhkle mind hammustamast ja samal ajal eemale tõukamast, mõnikord võtab appi ka käpad, teinekord näksab õrnemalt, kuju tal tuju kehveb siis hammustab kõvemalt. Ma võtan seda kui tema suhtlemist, kuidas teistmoodi ta mulle öelda saakski, et "davai eest ära" või "ära näpi mind, mulle ei meeldi". Igal jänksil on oma iseloom ja küllap ka teie lontkõrv on selline näksamiste abil suhtlev loomake.
Kui te hoiate jänest ainult puuris, siis puur on tema territoorium ja ründamisega kaitseb oma ala. Jänesed võivad hammustada ka hirmust. Näiteks kui ma alguses oma marakratile jalutamistrakse selga üritasin panna, siis tal oli selline paanika, et siples ja küünistas ning suure hirmuga hammustas nii kõvasti, et mul oli veri väljas.
Ma ei tea kui hästi teie jänes sotsialiseeritud on, see on ka oluline, sest kui ta teid ei karda siis usun, et ilma põhjuseta ta ei hammusta. Ründamise kohta ei oska hetkel midagi öelda, esimene mõte mis pähe tuleb, et ehk hirmust või talle lihtsalt ei meeldi miskit, katsuge aru saada, mis. Ma ei tea, palju ta teil vabalt ringi lipata saab aga soovitan teil teda rohkem lahti lasta (ümbrus kus saab vabalt lipata peab kindlasti olema jänesekindel- kõik juhtmed ja toataimed ja muud näritavad asjad tema käeulatusest ära ja silm peal hoida, muidu võivad kurvad tagajärjed olla) ja kuidagi tema usaldus võita, anda talle aega ja arvestada tema soovidega, ei tasu sülle võtta kui ta ei taha, see suurendab tema paanikat. Istuge ise maha, ta peaks aja jooksul teile ise lähenema ja sülle hüppama. Ärge tal vägisi sundige süles olema. Ma usun, et iga jänksiga saab lõpuks sõbruneda ja tuleks arvestada ja leppida ka nende iseloomuga ja teil on selline karmim jänes, kes annab hammustamise ja ründamisega teada, mis talle ei meeldi. Olen lugenud , et paljud jänkud ei tahagi sülle, minu oma seda absoluutselt ei salli, niikui sülle võtan siis paar sekundit püsib ja siis hakkab siplemine, et saaks sülest vehkat ja kui ma ei lase siis kohe hambad sisse . Ma olen selle iseloomuga leppinud. Silitada muidu laseb, varem eriti see teda ei huvitanud aga pärast teise jänku surma laseb end ikka väääga palju silitada.
Palju on räägitud ka jäneste kastreerimise/kohitsemise (emased ja isased) tähtsusest nende taltsamaks ja paremaks kodujäneseks muutmisel. Ma ise küll oma jänesele midagi sellist ei taha teha , eelistan ikka kõike naturaalsemat ja need näksamised mind ei häiri, see tema viis mulle öelda, mis talle ei meeldi aga soovitan selle kohta rohkem lugeda.
Muidugi võib olla veel põhjuseid misk jänks tige aga niipalju kui ma lugenud , siis muud hetkel pähe ei tule.

Arvatavasti on teil emane küülik . Osad emased küülikud ongi sellised olenematta nende tõust .

Mul on isane lontkõrv. Ta on küll väga sõbralik kui puurist välja võtta, aga kui süüa hakata puuri panema, jookseb nii suure rutuga käe juurde, et ma võtan igaks juhuks käe ära.
Kas su jänes saab piisavalt toas joosta? Mõtle hoolikalt, äkki tal on olnud midagi ebameeldivat minevikus.

Minul on isane lontkõrv esimestes eluaastates.. Algul, kui ta omale sain, oli ta vanarahu ise.. Kuna ta on mul hellik, siis on ta mulle pähe istunud.. Enne lasi ta hambaid vaadata, nüüd aga vihast hakkab näksima & lausa hammustab. Sülle lasi ka enne võtta, nüüd aga rahmeldab & tahab maha hüpata koguaeg.. Pidevalt kui talle midagi ei meeldi, hakkab ta tujutsema & jalgu trampima. Õnneks erimeelsuseid on meil hetkel veel vähe, loodan, et väga palju neid ei teki. Õnneks ta teisi ei ründa, ta on veel sõbralik & uudishimuline ehk jookseb teistel järgi.. Ta on mul vabakasvatuse peal, et tal oma tuba, kus ta terve päev ringi jookseb, kas peaks tema vabadust natukene piirama, et ta liiga mugavaks ei muutuks? Sellega vb kaasnevad ka need pähe istumised?