Vaktsineerimine

Milliste haiguste vastu oma hetkel eestis võimalik oma küülikut vaktsineerida?
Palju nende haiguste vaktsiinid maksavad?
Kust neid vaktsiine saab?

On olemas VHD ja müksomatoos mille vastu tuleb vaktsineerida aga ma ei tea kus ja kuidas?

Sellest aastast enam VHD vaksiini Eestisse ei tooda ja seda ei saa teha .Küll aga vaksineeritakse küülikuid aastas korra Müksomatoosi vastu .Parim aeg vaksineerida on kevadel ,sest selle haiguse levitajad on kärbsed ja sääsed.Vaksiini võiks küsida väikelooma kliinikutest .

Tsiteerin: :

Müksomatoos
on laastav viiruslik haigus küülikute ja jäneste (loom, kes elab metsas) seas. Müksomatoos sai alguse jäneste seast, kes tulid 50 aastat tagasi Inglismaalt. Haigust tutvustati Austraaliale, et nad saaksid oma jäneste probleemi kontrolli alla. Esmakordselt testiti müksomatoosi edukalt 1938 aastal Austraalias ning haigust levitati 1950 aastal, mille tulemusena saavutati 99% suremus haigestunute seas. Esimese kahe aastaga vähenes Austraalias jäneste populatsioon 600 miljonilt isendilt alla 100 miljoni isendini.

Haigusele on vastuvõtlikud ka küülikud. Igal aastal on surmajuhtumeid nii küülikufarmides, kui ka kodus peetavate lemmikute seas, just nendes farmides kus ei viida läbi igaaastast profülaktilist vaktsineerimist.

Levik
Müksomatoos levib jäneste, sääskede, kärbeste kaudu, samuti inimeste kaudu, need on mehaanilised vektorid haiguse levikul.

Lemmikutest on kõige suurema riskiga just need, kes elavad õues, eriti kui neil võib olla võimalust kontakteeruda jänesega mingil viisil (söövad rohtu, või jalutavad rohul, millel on haigestunud jänes käinud). Samuti kärbsed-sääsed kannavad haigust edasi (nende veres võib haigus püsida elus mitmeid kuid). Küülikukasvatajad kellel on koer, kes ajab jänest taga, samuti võib aeda külastada uudishimulik rebane, kes luusib ümber küülikupuuride - teie peate eriti valvsad olema.

Lemmikud, kes elavad ainult toas ja õues ei käi on ka ohustatud, kuid väiksema riskifaktoriga.

Sääsed-kärbsed, võivad viiruse teie lemmikuni toimetada,
Kärbsed, kes on nakatunud müksomatoosi (kärbsed elavad kuid kuivatatud heinas edasi)
Koerte-kasside karva-, kõrvalest, samuti võite selle ise jalgadega tuppa tuua.
Haigus levib reeglina putukahammustuse tagajärjel (kärbsed-sääsed), kes kannavad endaga Myxoma viirust. Samuti on küülikult-küülikule levik võimalik. Haiguse peiteperiood on minimaalselt 5 päeva ja maksimaalselt 14 päeva. (peiteaeg on aeg, mil loom puutus kokku esmakordselt nakatunud isendiga kuni esmaste sümptomite ilmnemisel).

Sümptomid ja nähud:
Viirus paljuneb enamjaolt pehmetes kudedes, nagu seda on silmade ümbrus, nina, nägu, pehme nahk kõrvade sees, samuti päraku ja suguelundite ümber. Esmane sümptom on see, et looma nägu (silmad ja nina) lähevad paiste (esmapilgul on seda tihti segi aetud mesilase-herilase nõelamisega). "Unine pilk" on klassikaline sümptom koos ülespaistetanud huulte, väheke paistes kõrvade sisepinnad ning suguelundite ümbrus, mis on punane ja paistes.


Mõne päeva möödudes need paistetused võivad muutuda drastiliselt ning põhjustada looma pimedaksjäämist, nägu võib moonduda. Selle tagajärjel on loomal praktiliselt võimatu süüa ja juua. Kõige enimlevinud järg haigusele on surm, millele eelneb kopsude infektsioon, mis ilmneb reeglina umbes 8 päeval pärast sümptomite ilmnemist. Kui loom jõuab müxomatoosi lõppfaasi, siis pilt loomast on õõvastav. Mitmed sidekestapõletikud koos pea ja suguelundite paisete ning kühmud üle terve keha.

Mis juhtub kui küülik on nakatunud müksomatoosi?
Müksomatoosil on 2 vormi, akuutne vorm kiire surmaga ja pikaajaline krooniline vorm.

Akuutsel vormil on mõni üksik nähtav sümptom - enamjaolt näete ainult surnuid küülikuid puuris. Küülikud igas vanuses võivad nakatuda. Kui olete väga tähelepanelik, siis võite näha kerget punetust silmades 1-2 päeva enne surma. Selleks ajaks on looma kehatemperatuur tõusnud 40,5 - 41,1 kraadini (normaalne 37 - 39,4 kraadi). Samuti võite märgata, et loom on isutu.



--------------------------------------------------------------------------------

Kroonilisel vormil silmalaud, huuled, nägu vahest ka kõrvad paistetavad meeletult ülesse. Vahest kutsutakse seda ka suure pea haiguseks. Teine sümptom, mis kinnitab müksomatoosi on, et looma päraku ümbrus emastel ja munandid ning eesnahk isastel paistetab ülesse. Kui see paistetus on koos silmalaugude paistetusega, siis võite päris kindlad olla, et tegemist on müksomatoosiga.

Haigus levib kõige enam hilissuvel ja varasügisel, kui on liikvel kõige rohkem sääski, kuigi haigust võib esineda igal aastaajal.



--------------------------------------------------------------------------------

Ennetamine
Haigust on võimalik ennetada, kui loomad vaktsineerida. Eestis on kasutusel Müksomatoosi vaktsiin nimega Myxoren.

Kui teil farmis on juba Müksomatoosi puhang ja te nüüd vaktsineerite oma loomad, siis viirusekandjad loomad surevad 14 päeva jooksul pärast vaktsineerimist. Terved loomad jäävad elama. Haigestunud küülikud hävitada ja põletada ning tuhk matta, nii saate haiguse kontrolli alla. Kõik farmis olev inventar tuleb desinfitseerida tugeva desolahusega ja/või tulega. Kui farmis on Müksomatoosi puhang korra olnud, siis loomi tuleb vaktsineerida 2 x aastas iga 6 kuu tagant ja nii 3 aastat järjest. Müksomatoosi viirus võib elada 3 aastat. Pärast seda võite vaktsineerida loomi 1 x aastas nagu ikka.

Kui mõnel loomal tekib näo paistetus või kühmud kusagil, mõõda kohe looma temperatuuri ja kui see ületab 40 kraadi, tapa loom ja põleta ära või saada laboratooriumisse uuringutele, et kahtlustele kinnitust saada. Kuna haigus on nii surmav, on mõistlik lubada seda viga, et tappa haiguskahtlusega loom, kes võib olla terve, kui jätta haige loom ellu, lootes, et on terve ja kes hävitab hiljem terve teie karja.

Kasutatud materjalid:

Rabbit Production Eight Edition by J.I McNitt Ph.D, N.M Patton D.V.M. Ph.D, P.R. Cheeke Ph.D, S.D. Lukefahr Ph.D.
Rabbit Welfare Association UK
Blackwell Publishing
The Ultimate Rabbit Medicine Resource E.van Praag Ph.D
West Australian Rabbit Council Online

Aga palju maksab vaktsiin ühele loomale?

See võib olla erinev ,oleneb kliinikutest,visiiditasudest ja sellest mis hinnaga vaksiin sinna sisse osteti. Hind oleneb ka sellest palju korraga küülikuid korraga vaksineerimisele läheb . Vaksiini pudel on 20 toosi jaoks ja kui see avatakse siis säilib ainult 2 tundi .

Minul on ka küsimus.
Minul on toas peetav Hermellin, kas teda tuleb ka vaktsineerida? Suvel hakkame ka tihti õues olema.

Ikka tuleks vaktsineerida,sest kevade on ees ja siis levivad haigused kõige paremini.(kärbsed võivad ka tuppa selle haiguse tuua)

Uurisin just äsja Billy Loomakliinikust, Ehitajate tee 103a tel.6570310,mis maksab vaktsineerimine müksomatoosi vastu ja mulle öeldi et 323 -432EEKu. Hind oleneb sellest kas vaktsineerida ühte ( kallim hind) või 20 küülikut. Nagu eespool juba räägiti ,saab ühest vaktsiinist 20 küülikut süstida.
Küsisin ühtlasi ka Pässi poiste kastreerimise kohta, mis olenevalt kaalust on u.1500EEKU

Võibolla on mõnes muus loomakliinikus soodsam Pole veel jõudnud uurida!

Kas keegi teab miks Eestis enam VHD vastu ei vaktsineerita? Kas on mingid vastunäidustused, et vaktsiini enam Eestisse ei tooda? Hull haigus ju.
Mina tegin oma 2 jänksile vaktsiini müksomatoosi vastu nii, et ostsin loomadele mõeldud apteegist vaktsiini (umbes 100 eeku), millest piisab 20 küülikule, läksin loomaarsti juurde, kes tegi süstid ära ja vsjo. Raha ta selle eest ei võtnud, seega sain 2 jänksi umbes 100 eekuga. Aga me pole Eestis, seega ei tea kas Eestis saaks ka niimoodi.

Põhimõtteliselt saab Eestis ka niimoodi teha, et ostad vetapteegist ise müksomatoosi vaktsiini (Myxoren maksis 100 või 120 kr) ja siis sutsad ise jänksidel süstid ära teha. Kui ise ei julge siis saab ju loomaarstilt abi paluda ja vaevalt nad süsti tegemise eest palju raha tahavad. Mina ise ostan vaktsiini Tartust bussijaama juurest turult vetapteegist ja süstin ise. Esimesed korrad oli natuke kole, aga nüüd pole enam hullu. Kõige parem on teha seda kahekesi, üks hoiab jänksi kinni ja teine saab siis rahulikult süstida. Süst tuleb teha turjanaha alla nii et ühe käega venitad nahka turjast veidi eemale ja siis torkad nõela sinna nahavoldi alla. Muidugi kõige kindlam on ikkagi lasta loomaarstil süstida kui just minusugune kartmatu pole. Ja VHD vaktsiiniga on selline lugu, et see on hästi hoitud siseringi saladus, et vaktsiini ikkagi on mingil määral ka ilma ette tellimata saada. Peab lihtsalt teadma kelle käest küsida. Aga fakt on see, et sul peab ikka rohkem küülikuid olema kui üks-kaks, et seda ostma minna (müüakse 40 doosistes pudelites). Miks seda niimoodi vabalt ostmiseks riiki ei tooda on minu jaoks küll arusaamatu, sest tegelikult VHD juhte ikkagi esineb. Näiteks kasvataja kelle käest kaks emast lihatõugu ristandit ostsin rääkis, et eelmine suvi suri tal 30 küülikut VHD tõttu. See on ju suur õnnetus.

Lasen enda looma ka ära vaktsineerida lähiajal!

Mul elavad 2 lontkõrva õues, ka talvel. Neil on oma maja ja kuuri all on meil ja nad käivad meil õues ka tihti. Ja kas ma pean neid tingimata vaksineerima ?

Kindlasti peaksid vaktsineerida laskma, sest haigusi levitavad sääsed ja kärbsed, keda suvel õues on teadagi rohkesti.

Me vaktsineerisime küülikuid suvel ja nüüd kevadel teeme ära, aga kui osta vaktsiin, siis seal on ju palju doose. Kui keegi läheb vaktsineerima, siis võiks meid kaasa ka kutsuda.

Tekis sihuke küsimus et ok tuleb süstida kuid millal? Kui vanad peaks siis pojad olema ja millisel kuul peaks seda tegema ültse?

Mina tean ainult, et süstida tuleb kevadel enne sääskede tulekut. Poegade vanust ei tea, saan oma tädilt küsida millal seda peaks tegema/tohiks teha pärastpoole.

Ok seda ma arvasin kah kuid poegadekohta tahaks küll teada?