PealehtPealeht  PortalPortal  GalleryGallery  RotifoorumRotifoorum  KKKKKK  OtsiOtsi  RegistreeriRegistreeri  Logi sisse  

Share | 
 

 küülik on lemmikloomaks kõikjal maailmas

Go down 
AutorTeade
liina
Harjun!
Harjun!
avatar

Postituste arv : 24
Age : 30
Registration date : 16/02/2008

PostitaminePealkiri: küülik on lemmikloomaks kõikjal maailmas   Nelj Märts 13, 2008 5:11 pm

Lemmikloomadena peetavaid küülikuid nimetatakse tihtipeale jänesteks, aga see pole õige.

Naljaga pooleks võib öelda, et jänes elab metsas ja küülik kodus. Mõlemad loomad kuuluvad jäneseliste seltsi ning on seega omavahel sugulased.
Looduslikult elab küülikuid Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas, lisaks on inimesed viinud selle liigi Austraaliasse ja mõnele pool mujale. Koduloomana peetakse küülikut vist küll kõikjal maailmas. Eri küülikutõuge on üle poolesaja, lemmikloomadena eelistatakse väiksemakasvulisi.
Pole eriti nõudlikud
Küülikud on elutingimuste suhtes küllalt vähenõudlikud, nad ei nõua päevas kolm korda jalutamist ja metsajooksu. Koduküülikule piisab õnneks suurest puurist, maitsvast ninaesisest ja mõistvast pererahvast.
Kui loom pääseb tihti ka toapõrandale liikuma, siis ei peagi puur väga suur olema. Küll aga vajab küülik n.ö privaatset ruumi – kohta, mis oleks päris tema oma. Ja kui küülik tahab oma territooriumil rahus olla, ei maksa teda segada, vastasel juhul muutub loom kergesti närviliseks ja võib teinekord isegi rünnata.
Küülikut on lihtne toita – tuleb vaid meeles pidada, et tegu on rangelt taimetoidulise loomaga, kes vajab peamiselt heina. Kõige parem on peenekõrreline hein, mis ei tohi olla hallitanud ega tolmata. Halva kvaliteediga hein tekitab loomal seedehäireid ja hallitus võib põhjustada koguni mürgistusi.
Hein on hädavajalik
Ilma heinata ei saa küüliku seedesüsteem korralikult toimida. Kõige sagedamini esinevad tervisehäired ongi enamasti seotud toitmisvigade ja viletsa heina söötmisega.
Juurde võib pakkuda kodumaiseid aedvilju: porgandit, kapsast jm. Vahel harva võib küülikule anda puuvilja, kuid siiski vaid maiusena. Lisatoiduks sobivad küülikutele mõeldud valmistoidud, milles leidub rohujahust graanuleid ja mitmesuguseid taimeseemneid.
Küülikule ei sobi inimeste maiustused: kommid, ¹okolaad, samuti piimatooted. Pahatihti on küüliku enneaegse surma põhjuseks just talle magusa söötmine.
Küüliku organism pole kohastunud pidevalt suure hulga suhkrutega toimetulemiseks, aja jooksul häirib see tema ainevahetust ja tekitab maksakahjustusi. Küüliku omapäraks on nn topeltseedimine, nimelt sööb loomake oma öiseid pehmeid pabulaid.
Neist saab ta eluks vajalikke valke ja aminohappeid, mis on sünteesitud küüliku seedekulglas elutsevate bakterite kaasabil. Kui küülik mingil põhjusel oma «komme» süüa ei saa, võib tema ainevahetus kannatada ning väheneb loomale eluliselt vajalike soolebakterite hulk.
On tähelepanuväärne, et oma päevaseid, kõvema koostisega pabulaid küülikud enamasti ei söö.
Küülik pole kass
Enamik küülikupidajaid on õpetanud oma looma tualetis pissil käima. Õpetamine pole kerge, sest erinevalt kassist pole küülikul oma väljaheidete peitmise instinkti. Tavaliselt asetatakse tualett kohta, kus küülik niigi on harjunud ennast kergendamas käima.
Kui küülik saab vabalt liikuda suurel territooriumil, tuleb kasutusse võtta mitu tualetti. Pissikasti sisse võiks panna tavalist kassiliiva, head on saepurust pressitud graanulid. Sageli kurdavad küülikuomanikud, et loomake sirtsutab uriini seintele või käib sihipäraselt diivanipadjale pissimas.
Sirtsutamine on tavaliselt isasloomade komme märgistada oma territooriumi. Sirtsutamine võib aktiviseeruda siis, kui loom tunnetab konkurentsi või kipub tema meelest keegi kogu aeg tema territooriumile. Sel juhul tasuks järele mõelda, kas keegi pereliikmetest käitub kuidagi valesti, näiteks kipub kätt sageli küüliku puuri pistma.
Märgistamine on ka üks osa seksuaalkäitumisest ning kui looma kombed muutuvad talumatuks, jääb alati võimalus lasta ta kastreerida.
Järjekindlalt valesse kohta pissiv küülik on väga ebameeldiv tegelane ja halvast kombest lahtisaamine võib kujuneda väga vaevaliseks. Kui loomal on igav, tuleb talle tegevust pakkuda ning tema eest rohkem hoolitseda.
Küülikute tervisemured on enamasti seotud söötmis- või pidamisvigadega. Kõige sagedamini tuleb ette kõhulahtisust ja hambavigu. Seedehäirete põhjuseks on tavaliselt vilets hein või heina vähesus. Esmaabiks võib kõhulahtisusega küülikule anda puhast vett ja maitsestamata biojogurtit, mis sisaldab küüliku seedekulgla normaalse mikroflooraga sarnaseid baktereid.
Kõhukinnisuse puhul võib küülikule anda ananassi või papaiat, mis mõlemad sisaldavad seedimist kergendavaid ensüüme.
Heina puudumine toidusedelis võib kaasa tuua ka tõsiseid hambaprobleeme. Nimelt kasvavad küülikul hambad kogu eluea jooksul, et neid rohu ja heina järamiseks ikka jätkuks.
Paraku võivad hambad ka nii pikaks kasvada, et loom ei saa enam närida ja jääb nälga. Sel juhul ei aita muu, kui tuleb minna loomaarsti juurde hambaid lühendama.
Mõnel loomal on hambad juba sünnipäraselt niisuguse asetusega, et igati õigele toidule vaatamata ei kulu need ühtlaselt ja tekivad teravad piigid. Siis on regulaarne loomaarsti juures käimine hädavajalik, et küülik end iseenda hammastega ei vigastaks.
Korralik maniküür
ja pediküür

Tihtipeale on küülikutel mureks ülekasvanud küüned. Toapõrandal ja vaibal ju küüsi eriti ei kuluta ning nii tekibki vajadus neid iga paari nädala tagant lõigata.
Sellega saavad loomaomanikud tavaliselt ise hakkama, tuleb vaid soetada sobivad küünetangid ja vajadusel lasta alguses spetsialistil asi ette näidata.
Käes on kevad ja kindlasti tahaksid paljud küülikupidajad oma looma ka õueõhku nuusutama viia. Küüliku jalutustrakse leiab pea igast lemmikloomapoest, muidugi sobib selleks ka alt lahtine traatvõrgust puur.
Esialgu kipub jalutama viidud küülik tegema meeletuid haake ning arutult ringi tormama, õues käima harjunult peab ennast aga üsna talutavalt üleval.
Küülikut ei tohi mingil juhul järelevalveta välja jätta. Esiteks võib ta lihtsalt minema joosta, teiseks aga on tubli kaevaja.
Looduses elavadki küülikud enda või liigikaaslaste kaevatud urgudes ja ka kodustatud küülikud kipuvad õues hoolega urge kaevama, rikkudes sellega muru ja kippudes end ka traatvõrgu alt vabadusse kraapima. Kindlasti ohustavad õues küülikut teised loomad, näiteks koerad ja kassid.
Küülik ei sobi lemmikloomaks väikestele lastele, sest vajab küllalt palju tähelepanu ja teeb tihti äkilisi jõulisi liigutusi.
Küülikule lähenedes ja teda puudutades tuleb arvestada, et loomake näeb halvasti otse ette ja võib inimese lähenemisele ootamatult reageerida. Suurematele lastele on küülik aga kindlasti tore seltsiline, kes õige toitmise ja pidamise korral elab mitmeid aastaid.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
 
küülik on lemmikloomaks kõikjal maailmas
Tagasi üles 
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

Permissions in this forum:Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Foorumi avaleht :: Eesküla :: Uudised-
Hüppa: