rääkige oma jäneste iseloomust

Igal loomal on kaasasündinud iseloom. Oleks huvitav teada missugused karakterid on küülikute seas levinud. Mul endal on 2 isast aga iseloomud on neil erinevad.

Roki on selline rokkiv jänes, kohati agressiivne, võtab toidukausi hambusse ja keerab selle ümber, loobib mööda puuri või teinekord viskab puurist välja. Mõnikord hammustab mind ja lükkab käppadega eemale (küllap käin talle siis närvidele, olen tema territooriumil või ei lase tal teha midagi, mida ta teha tahaks). Kui ta on pähe võtnud, et on vaja kuskile asjade vahele uudistama minna, siis ei aita ka mingid barrikaadid, mis ma ehitan, käib ja uurib niikaua kuni leiab ikka mingi võimaluse keelatud kohta minna. Nüüd suuremana on hakanud silitusi nautima, teinekord tuleb minu ette ja viskab (just viskab sõna otseses mõttes, mitte ei heida) end külili ja naudib siis silmad pool vidukil pikki paisid . Hea tuju puhul rallitab mööda tuba ringi ja teeb fantastilisi hüppeid, mõnikord on täiesti multikas, suss viliseb all aga koha pealt saab ära alles mõne sekundi pärast. Kui ei taha, et teda näpitaks või paitaks siis liputab kiiresti edasi-tagasi oma pisikest nudisaba ja jookseb eemale.

Udu on mahedam, teeb vähem pahandusi, tundub hoolitsevam (lakub teise küüliku kõrvu), otsib rohkem teise jänksi seltsi aga vot kätte anda ennast ei taha, jookseb eest ära ja sipleb hirmsasti kui kätte saadakse. Aja möödudes muutus julgemaks, ei sipelnud enam, tuli ise sülle ja avaldas sageli oma kiindumust minu lakkumisega. Kui tundis mõne maiustuse (pähkel, mandel) lõhna või pärast hea ja parema sööki seda juurde küsides lasi kuuldavale armsa ja hääleka hammaste krigistamise. Hambaid krigistas ta üsna sageli ka siis kui mõned silitused-massaazhid talle eriti meeldisid.

Minul on ka isane küülik. Süles talle olla ei meeldi, natuke istub ja siis hakkab rabelema. Ta on väga uudishimulik tegelane, meil on ka nii, et kui tal on vaja kuskile pääseda, siis ta teeb kõik selleks, et sinna saada. Näiteks hüppas ta minu ema juures olla vanni. Keegi ei tea, kuidas ta sinna pääses, aga sealt me ta avastasime. Olen aru saanud, et ta üritab alati kõike kontrollida. Kui mina hakkan midagi tegema, näiteks tuba koristama, siis ta käib järel ja jälgib, mis ma teen. Tuttavad on öeldnud, et minu küülik on iseloomult nagu koer. Kuna meil käib kodus palju inimesi ja oleme ka küülikut kaasa võtnud igale poole, siis ta on inimestega harjunud ja suhtub neisse hästi ja ei karda kedagi. Kuigi süleloom ta ei ole, hindab ta kõrgelt massaazi. Ta sirutab ennast põrandal välja ja siis ma masseerin teda tagajalgadest peani ja ta paistab seda väga nautivat. Kui ta solvub, siis lööb tagajalaga kõvasti vastu maad. Talle meedlib akna peal istuda ja vaadata, mis õues toimub ja kui ma ta ükskord sealt maha tõstsin, siis hakkas tagajalgadega põntsutama. Pahanduste peale on ta meister, aga õnneks on ta sõnakuulelik, kui ütlen, et ei tohi siis saab reeglina aru. Teinekord tuleb küll mitu korda öelda.

Meil on kaks jänkut, Lallu ja Siiru. Lallu on algusest peale toajänes olnud. Natuke isekas, natuke põikpäine, aga jänesed kipuvadki vist sellised olema. Kassiga võrreldes on omanikutunnetust rohkem. Territoriaalne. Kui võõras küülik juhtub toas olnud olema, siis käiakse kõikvõimalikud nurgad läbi ja sortsutatakse märgid maha. Ka õpivad väga kiiresti omadel ja võõrastel vahet tegema. Kui pikka aega pole külalisi käinud, siis on uute nägude nägemisest poleemika. Tore on vaadata jäneste mängulusti ja muidu rõõmustamist. Eriti meenutavad koera, kui oled natuke aega kodunt ära olnud, siis tahetakse jalust pikali joosta. Tundub ka, et jänksid on väga harjumusteloomad, mida on natukenegi sisse harjutatud, see jääb kohe külge ja ümberharjumine ei tule enam kuidagi kõnealla.
Siirust. See on jänku, keda tahaks vist iga laps endale koju. Soe, pehme ja tuleb ise sülle ja jääbki sinna. Seda jänest paneks lausa jalutusrihma otsa või tassiks seljakotis kõikjal kaasas-peanupp uudistavalt välja vaatamas. Litsub ennast vastu omanikku ja jookseb jala kõrval. Sügada palub lõpmatuseni. Aga väga võõrastav. Võib-olla ta tunneb ennast sellepärast ka inimese juures paremini, et temaga ei tegelda mitte päev läbi, ta on ju tallis ja seal pole selliseid probleeme nagu el. juhtmed j.m. pahandusi lihtsalt pole võimalik teha. Ainus, mida inimese poolt oodata- on hellitused, söök ja maiused.Jänksid on väga äraostetavad loomakesed.

Minu küülik on väga sõbralik ja saab minu koeraga läbi. Väga energiline ja mänguhimuline on kaa ! Hästi sõbralik poiss mul ! Nii rõõmsameelne jänku. Igatahes tema mind ei hammusta ega midagi. Ainult süles olles hakkab ta närveldama. Muidu igati sõbralik küülik.

Minu küülik on sõbralik, tore ja uudishimulik.
Ma loodan et ta jääbki selliseks ja ei muutu kurjaks.

Oh issand ma saan vahepeal naerukrampides maas püherdada,et mis lollustega Plärtsu hakkama saab
Plärtsu õnneks tige pole vaid tahab alati ulakusi teha
Kui kuuleb,et ma maiuse purgi kätte võtan siis ta kasvõi hüppaks mulle sülle,et maiust saada.See on kõige parem,et kui puurist välja tahab siis hakkatakse kas puuri põhja kaapima või puuri võret näkksima kikudega Iseloom on jänkul vägev..kui midagi ei meeldi siis kohe võetakse asjast kinni ja visatakse või veeretatakse minema...Ta on nagu väike kutsikas...Isegi jänes saab paremini aru mis ta nimi on kui 5.aastane koer
Nii,et see jänku on väga tark.

mu jänes on tõsine pugeja, eriti õhtuti. talle meeldib kaissu pugeda ja end silitada lasta. ja kui ei peaks selle jaoks aega olema(näiteks hetkel kirjutan koolis lõputööd, läpakas süles) siis tema tuleb mu küünarnuki alla tõukama ja limpsima, et ma silitama teda hakkaks. aga ei paarist paist talle ei piisa. oleme leidnud kahepeale alternatiivse lahenduse - mina saan rahulikult tööd teha ja tema pikutab minu küünarnuki all ja mõnuleb(tal on põhiline et miski ta peakohal oleks).

Samas võib jänku olla väga tormakas, jookseb ringi ja üritab leida kohta, kust saab pahandust teha. viskab mänguasju ning kraabib miskit.

ning osa ajast ta lihtsalt magab:D

Mul on kindlasti iseloomuga jänesed :

Kui Ninnu-Nännu tahab pai ja su jalad on maas, siis ta tuleb ja nügib sind kaua. Tuust-Luust on veel hullem, teda ei huvita miski ja kui talle isegi tool ette jääb, siis see on pärastpoole täiega ära näritud. Õues on nad mõlemad samahullud. Kui me neid õue laseme siis nad lähevad hulluks, selles mõttes, et nad lihtsalt jooksevad ja siis nad viskavad tagumiku õhku, niiet meie sureme naerukrampide kätte juba

Meie Hopsa pole meil küll kaua elanud, kuid on näha märgata tema mõningasi iseloomujooni.
Hopsa pole eriti seltskondlik, näiteks süles talle magada ei meeldi, üldse, kui sülle võtta, siis teeb esimesel võimalusel sealt vehkat. Kuid talle meeldib magada inimeste kõrval (kõrval, mitte kaisus). Kui nt ise vaatame telekat, siis tema samamoodi (nagu keegi juba ennist enda jänese kohtagi kirjutas), viskab ennast pikali (seda on nii lahe vaadata), mitte ei lasku vaikselt.
Magamiseks on üldiselt välja kujunenud oma kohad- seda teeb ta kas oma puuris, vaiba peal või ühe kapi taga, mis meil veel tegelikult päris oma kohal polegi. Millegipärast meeldivad talle sellised kõrvalisemad kohad. Magamise juurde tulles sain ühel õhtul küll oma jänese üle naerda. Ta oli ennast nagu ikka vaibale magama sättinud, ilusti käpad välja sirutatud jne, aga ühel hetkel muutus uni nii magusaks et ta lausa kukkus külili. See muidugi katkestas sügava une.
Ei tea, kas meie jänku on siis nii flegmaatiline või mis, aga me pole teda veel näinud vihasena jalgu trampimas või rõõmust keksimas. Loodame, et seda siiski näeme. Küll aga oleme täheldanud mõningast uudishimutsemist. Nt koristamise ajal on tal vaja kiiresti uurima tulla, et mis toimub, miks see karvadega elukas (hari) mööda tuba ringi uisutab.
Nime peale ta veel ei reageeri, üldse mitte mingit signaali meie juurde tulemiseks pole talle osanud välja mõelda. Aga täna läheb alles 8. päev meie juures, niiet kõike seda on vast liiga vara oodata.

Ühel õhtul avastasin jänksid palli mängimast(sõna otses mõttes). Nännu viskas palli enda eest ära ja otse Tuusti ette. Tuust viskas selle omakorda Nännu ette tagasi ja nii see trall käis tükk aega. Eile avastasin, et Tuust on hea lohutaja. Mul oli veidi kurb meel ja võtsin Tuusti sülle. Tema siis nuuskis mind ja püsis vagusi. Homme viin nad tädi juurde Kernu kuni sügiseni. Siis me saame nad ka Norrasse kaasa võtta ja nemad saavad õues ööbimise kursusi.

Jäneste iseloom kujuneb pikkapeale välja või mulle ainult tundub nii. Kogu-aeg nad näitavad endast midagi uut.

Meil on 2 isast ja on 3 kuused .
Nannu E on meil agresiivsem ,ta läheb koguaeg (kui on võimalus )teisele kallale.Nannu R on meil selline kartlik rohkem .Muidu on Nannu E rohkem sülesolev kui Nannu R ja Nannu E näitab oma kiindumust rohkem kui Nannu R ,talle muidu meeldib rohkem näksata inimesi ootamatult ,kuid mitte valusalt Nannu E on meil laisem kui teine ,tesele meeldib rohkem joosta ja teha uskumatuid hüppeid , seda teeb vähem Nannu E Muidu kokkuvõttes toredad jänksid

Minu Nuusuk on mul kodus olnud umbes 3 nädalat juba.. Nuusuk tundub hästi iseteadlik olevat. Ja siis kui ma kodus olen ja ta puurist välja lasen läheb ta vahepeal nii pöördesse et jookseb toas ringi ja teeb sellised naljakaid hüppeid ja pearaputusi.. Vahepeal tunduvad need sellised nagu tõmblused olevat..nii naljaks lihtsalt, ei teagi kas ta kontrollib neid.. Siis nüüd laseb ta end ilusti sülle võtta ja pai teha, ning hommikuti kui talle pai teen limpsib ta mu käsi ja toetub neile nagu tahaks sülle. Aga pahandusi oskab ta kaa teha: särgi sisse auke hammustada ja voodi peale pissida. Meeldib talle veel tugitooli alla end peita ja 1 tema elueesmärkidest on vist auku läbi puuripõhja Hiinani kaevata. Söögikoti krabina peale ilmub ka kohe välja ja poeb koti sisse.. Selline ta meil praegu on

Minu Coco on ülienergiline jänkupreili ja talle meeldib hirmsasti toa peal ringi joosta. Kui tal võimalus oleks, ta ainult toa peal ringi jooksekski. Talle meeldib kuulata vaikselt, kui teda paitada, siis ta krigistab tasa hambaid ka. Näksab ka vahest kui ära tüdineb. Porgandid on tema lemmik toit. Võilille lehed lähevad ka kui tina tuhka:D

Ja seda ka, et tal on enda roosa mängupall, kust veeredes toidupoolist välja tuleb. Ninaga lükkab ja kui miskit jälle välja tuleb, krõbistab selle ära süüa ja nii kaua kuni pall tühi on

räägiks siis oma eelmisest jänesest ta kahjuks suri aga igastahes ta oli üks väga kiire jänes kui ei saanud mida tahtis lõi jalad vastu maad ja solvus paariks tunniks ning siis tuli ikka pai paluma.Kuigi alguses oli tal ainult üks sõber kuna ta hoidis ennast üksi teistest eemale.

Minu Rosin on ilus emane küülik. Saab 4 kuuseks 10 veebruaril. Vahepeal pisut põikpäine ja uudishimulik küülikutüdruk. Peab katsuma kõike üle hammastega ja laamendab tihti WC potiga. Kiire, julge õnnelik ja armastab oma pere Saab hästi läbi pere koeraga ja kutsa peab küülikut vist oma pojaks Praegu otsin talle juurde kaaslast, kellega ta oma elaaega mõnusalt koos veeta saab. Ja enam vist polegi midagi Rosinast rääkida

Meie väike Juti saabus meie perre eile, 01.06.2012 Kuna mees on mul soomes tööl, siis kinkis ta mulle jänese, kes siis mind peab löbustama kui ta tööl on Jänksi iseloomu veel päris täpselt ei tea, kuna koos olema olnud alles nii vähe, aga ääretult söbralik tups on ta küll. Eriti meeldib meie voodi all ringiratast joosta. Ja noh, nagu täna hommikul näha oli, siis kell 6 oli meil äratus, sest Jänks lasi mööda puuri ringi ja tahtis välja saada. Samuti pissus ta eile meie uue madratsi täis aga kuna ta on meil nii armas, siis me ei suutnud mehega ta peale kurjaks saada, ikka juthub ju
Kutsume teda nigeeria näljalapseks, sest ta meil erilist midagi muud pole eile ja täna teinud kui ainult nosinud
Ja jalutusrihmadega lepib ka täitsa hästi, kui ilmad ilusaks lähevad saame öue vöililli nuusutama minna

Kui oma väikest tupsu rohkem tundma öpin, eks siis räägin veel

Minu jänx muidu on alles nooreke(3kuune), aga iseloom on tal juba paigas. Väga isepäine ja ulakas. Süles olla ei taha. Kui sülle võtta, siis rabeleb ja turtsub nagu siil. Aga kui diivanil istuda, siis tuleb ise ligi ja istub süles ja uurib ümbrust. Pai meeldib talle väga saada.
Avastasin, et mu jänxil käivad hellusehood peal nimelt tuleb limpsib käed üle ja väga meeldib talle mu nina limpsida. Natuke limpsib, siis jääb ootama, siis sügan mina enda ninaga tema nina talle nii meeldib. Paneb silmad kinni ja naudib. Väga armas loomake. Olen rahul, et ta võtsin